Seejärel sõidame edasi Kose vallas asuvasse VIIKINGITE KÜLLA. Esmalt lõunatame viikingite kombelt ja seejärel  õpilased saavad valikuliselt (ette tellimisel) tegevuse:

1. Vibulaskmise, kirveviskamise ja ammulaskmise töötuba 2h – selle programmi raames saate selgeks korraga kolm oskust, mida iga korralik muinassõdalane oskas. Tegevust juhendavad linnuseesisel platsil oma ala professionaalid, võiks öelda, et isegi maailma tipud! Kõik kolm tegevust toimuvad üheaegselt (kõrvuti) ning läbiviijad peavad punktiarvestust, mille tulemustest nad mõõduvõtmise lõpus teada annavad.

2. Relvameisterdamise töötuba 2h – vilunud relvasepa  käe all saad õppida endale valmistama muinassõdalase varustust. Kilp, mõõk ja kiiver on korralikuks lahinguks hädavajalikud. Aega antakse pehmikvarustuse valmistamiseks 1-1.5 h, sõltub grupi suurusest. Pärast, kui lahingvarustus on valmis, proovitakse ka varustuse vastupidavust ja toimimist. Linnuseesisel lahinguplatsil jagatakse meisterdajad kaheks malevaks, selgitatakse lahingureegleid ja lahingutaktikat ning seejärel läheb korralikuks madinaks. Tihtipeale on tütarlapsed kõige vapramad!

4. KÕIGE POPULAARSEM! Viikingite küla linnuselahing 2h – 

Muinaslinnused on meile muistse enesemääramise ja vabaduse sümboliks olnud pikka aega. Kas  teadsite, et Läänemere idakalda linnused (Eesti alade omad) olid viikingiajal märksa võimsamad, kui Läänemere läänekalda linnused? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas teate milline linnus oli Eesti aladel suurim, olles suurim ka ühel ajaperioodil terves Põhjalas, ning millal kerkisid esimesed linnused siin kandis? Tulles Viikingite külla linnuselahingut pidama, saate ka vastused neile küsimustele.

Kõigepealt toimub väike rännak Eesti muinaslinnuste ajalukku. Räägime, kuidas linnuseid ehitati, kuidas üleval peeti, kes põgenes sõjaohu korral metsa soosaarele ja kes jäi linnusesse, kuidas toimus linnuste ründamine ja mismoodi rünnakule vastu seisti.

Siis asume praktilise õpetuse kallale.

Linnuselahing Viikingite külas on põnev avastamisretk aega, mil Taani kirikutes oli kasutusel palve: „Oo kõigevägevam, kaitse meid kurelaste ja eestlaste eest!“, aega, millest räägivad kõnekat keelt aardeleiud meie maapõues.

Linnuselahing on ühtaegu nii seikluslik kui ka hariv aktiivne ajaviide, mis pakub mõõdukalt füüsilist koormust, ning annab aimu (sõjalisest) distsipliinist, lisaks veel teadmisi meie rahva Lembitu-eelsest ajaloost.

Kuidas see kõik välja näeb?

Lahingule eelneb lahingureeglite tutvustamine ja relvakasutustreening. Ohutuse tagamiseks viiakse linnuselahing läbi pehmendatud relvaimitatsioonidega. Osalejatele jagatakse kätte nö pehmikrelvad ja instruktori(te) pilgu all omandatakse esmane pädevus nende relvade käsitlemisest, ausa võitluse reeglitest ja kommetest.

Ja seejärel jõuamegi lahingu juurde.

Osalejad jagatakse ründajaiks ja kaitsjateks sellise arvestusega, et mõlemal poolel on võiduvõimalus. Edasine sõltub juba „sõdivate poolte“ aktiivsuses

leidlikkusest ja võimelisusest omandatut ellu viia. Ründajate käsutuses on pehmikrelvad (mõõgad), heitemasinad, taraan ehk ramm ja „kivid“.

Linnuselahing on hea meeskonnatöö proovikivi. Tähtsam kui füüsiline jõud on siin koostöö, osavus ja võimelisus kiirelt kasutada kujunenud olukorda oma kasuks. Sõltuvalt osalejate arvust on linnuselahingul ka ajaline piir, et välistada vastaspoolte liigset passiivsust. Linnuselahing on rohket adrenaliinitulva tagav sportlik meelelahutus, mis aitab kogeda muistset lahingumadinat läbi vahetu elamuse. Võidu meeskond on see, kes suudab tungida linnusesse ja haarab aardekirstu enda kätte! Hind ca. 8.-eur õpilane!

Tagasisõidul teeme viktoriini päeva jooksul kuuldu ja nähtu kohta.

Kell 17:00-18:00 ajal jõuame tagasi kooli parklasse